Statistika kohaselt on enam kui 60 protsenti PV elektrijaamade tulekahjudest tingitud alalisvoolukaartest. Alalisvoolukaar on gaaslahendusnähtus, mille all võib mõista isolatsiooni korral tekkivat suure intensiivsusega hetkevoolu. Kirjanduse andmetel: kui elektrilüliti katkestab voolu või kontakt on halb, kui vooluahela pinge ei ole väiksem kui 20 volti ja vool ei ole väiksem kui 80–100 mA, tekib alalisvoolu kaar elektriseade. Erinevalt vahelduvkaarest ei ole alalisvoolu kaarel nullpunkti, mis tähendab, et alalisvoolukaare tekkimisel säilitab käivitav osa stabiilse põlemise pikka aega ilma kustumiseta.
Fotogalvaanilises elektrijaamas, kui kaabliühendust ei pingutata, põhjustab see halva kontakti; pistiku või otselüliti töökindlus; isolatsioonikihi pikaajaline vananemine ja isolatsioonikihi kahjustus välisjõudude mõjul põhjustavad alalisvoolukaare. Kui jaama tööaeg pikeneb, suureneb ka alalisvoolu kaare tekkimise tõenäosus. Alalisvoolukaare tekitatud kõrge temperatuur võib kergesti ületada 3000 kraadi, mis võib otseselt põhjustada tulekahju. Kodumaiste ja välismaiste juhtumite ja andmete põhjal on alalisvoolukaared muutunud elektrijaamade tulekahjude tapjaks number üks.