Kuna maailmas pööratakse üha enam tähelepanu taastuvenergiale, on laialdast tähelepanu pälvinud tuule-päikeseenergia salvestamise süsteem kui lahendus tuule- ja päikeseenergia muundamiseks elektriks ning selle efektiivseks salvestamiseks. Nende hulgas on energiasalvestusaku tuule-päikeseenergia salvestussüsteemi põhikomponent ning selle jõudlus ja rakendus on otseselt seotud kogu süsteemi tõhususe ja töökindlusega.
Tuule-päikeseenergia salvestussüsteemis on energiasalvestusaku põhiroll energia salvestamisel ja vabastamisel. Tuule- ja päikeseenergia vahelduva ja ebastabiilse iseloomu tõttu on nende toodetav elekter sageli kõikuv, mistõttu on elektrivõrgu stabiilse toitevajaduse otsese katmise raske. Sel ajal võib energiat salvestav aku mängida olulist rolli. Kui tuule- ja päikesevarusid on külluses ja elektritootmine ületab elektrivõrgu nõudlust, suudab energiasalvesti salvestada üleliigset elektrit; kui tuule- ja päikeseenergia ressurssidest ei piisa või elektrivõrgu nõudlus on tipptasemel, võib energiasalvestusaku kiiresti elektrit vabastada, et tagada elektrivõrgu stabiilne töö.
Lisaks saab energiasalvestusaku optimeerida ka tuule-päikese salvestussüsteemi töötõhusust. Aruka juhtimisstrateegia abil saab energiasalvestusaku tasandada tuule- ja päikeseressursside kõikumist, vähendada tuule ja päikese ärajätmise nähtust ning parandada tuule- ja päikeseressursside kasutusmäära. Samal ajal saab energiasalvestusaku osaleda ka elektrivõrgu tipu ja sageduse reguleerimises, et parandada elektrivõrgu stabiilsust ja ökonoomsust.
Tuule-päikeseenergia salvestussüsteemides on tavaliselt kasutatavad energiasalvestusakud liitium-ioonakud, pliiakud, vooluakud jne. Igal akul on oma tehnilised omadused ja kasutusstsenaariumid. Nende hulgas on liitium-ioonakusid laialdaselt kasutatud tuule-päikeseenergia salvestussüsteemides nende suure energiatiheduse, pika tsükli eluea ja madala isetühjenemise tõttu.
Liitium-ioonakude kõrge energiatihedus tähendab, et aku mahutavus massi- või mahuühiku kohta on suur, mis soodustab energiasalvestussüsteemide kerget kaalu ja miniatuursust. Samal ajal on liitium-ioonakudel pikk tööiga ja need taluvad tuhandeid laadimis- ja tühjendustsükleid ilma jõudlust mõjutamata, võimaldades neil säilitada kõrge efektiivsuse ja stabiilse jõudluse pikaajalise töötamise ajal. Lisaks on liitiumioonakudel madal isetühjenemise määr, see tähendab, et aku suudab pikka aega säilitada energiat, kui seda ei kasutata, mis on eriti oluline tuule-päikeseenergia salvestussüsteemide jaoks.
Kuid energia salvestamise tehnoloogia arendamine seisab silmitsi ka teatud väljakutsetega, nagu kulud, tehniline küpsus ja ohutus. Tuule-päikeseenergia salvestussüsteemides energiasalvestustehnoloogia rolli täielikuks täitmiseks on vaja pidevalt suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning edendada tehnoloogilisi uuendusi ja tööstuse ajakohastamist. Samas peaksid ka valitsus ja kõik ühiskonna sektorid rohkem toetama ja tähelepanu pöörama, et luua hea keskkond energiasalvestustehnoloogia arenguks.
Energiasalvestussüsteem suudab pakkuda stabiilset elektrienergiat, kui tuule- ja päikeseressurssidest ei piisa ning asjade interneti tehnoloogia kasutuselevõtt muudab selle süsteemi intelligentsemaks ja tõhusamaks. IoT reaalajas jälgimise kaudu saavad juhid mõista süsteemi töö olekut ja lahendada probleeme õigeaegselt. Samal ajal võib asjade internet optimeerida ka energiahaldust, prognoosida energianõudlust ja saavutada tõhusat kasutamist. Lisaks parandab kaugjuhtimisfunktsioon juhtimise efektiivsust ja vähendab hoolduskulusid. Energiasalvestussüsteemide ja asjade interneti integreerimine mitte ainult ei soodusta rohelise energia arengut, vaid pakub kasutajatele ka rohkem lisandväärtusteenuseid ning edendab üheskoos ühiskonna jätkusuutlikku arengut.
Kokkuvõttes mängivad energiasalvestusakud tuule- ja päikeseenergia salvestussüsteemides üliolulist rolli. Tehnoloogia pideva arengu ja rakendusalade laienemisega on energiasalvestitel tulevikus olulisem roll, pakkudes tugevat tuge taastuvenergia kasutamisele ja energiastruktuuri optimeerimisele.