Hiljuti pani A-aktsia plahvatama uudis Euroopa Liidu rohelise tööstuse ettepanekust piirata fotogalvaanilise importi. Enim muret tekitab see, et 85 protsenti Euroopa tuuleparkides kasutatavatest komponentidest, 60 protsenti soojuspumpadest, 85 protsenti fotogalvaanilistest elektrolüsaatoritest peavad olema toodetud Mandri-Euroopas. Turg usub, et uudised piiravad Hiina fotogalvaanilise energia importi, põhjustades paljude fotogalvaaniliste juhtide välkkrahhi.
Ja sel neljapäeval (16. märtsil) juhatas see uudis sisse ametliku maandumise. Euroopa Liidu ametlik veebisait avaldas ametlikult rohelise tööstuse plaani kaks nurgakivi, "Net Zero Industry Act" ja "European Key Raw Materials Act". Ettepanekute põhjal otsustades on kahe suure õigusakti peamine eesmärk tagada ELi ülemaailmne juhtpositsioon rohelise tööstustehnoloogia vallas.
Ettepanekus seadis EL eesmärgiks suurendada 2030. aastaks omamaist tootmisvõimsust peamistes rohelistes tööstusharudes, nagu fotogalvaanika ja patareid, 40 protsendini. Samal ajal on kavas saavutada ka 50 miljoni tonni süsinikdioksiidi kogumise eesmärk. 2030. aasta.
Peamiste toorainete, nagu liitium ja haruldased muldmetallid, tarnimise tagamine
Tooraine piiramise meetmete osas näeb "Neto nulltööstuse seaduse" eelnõu ette, et aastaks 2030 kavatseb EL tarnida vähemalt 10 protsenti põhitoorainest, töödelda 40 protsenti põhitoorainest ja ringlusse võtta 15 protsenti võtmetoormest. toorainet EList. .
Strateegilise tooraine aastane tarbimine ühest kolmandast osapoolest riigist ei tohiks ületada 65 protsenti ja üle 65 protsendiga riikidest pärit seotud tooted hinnatakse pakkumiste hindamisel madalamaks, muutes ostjatel subsiidiumide saamise raskemaks.
Väärib märkimist, et ettepanekus sisalduvad toorainepiirangud kehtivad peamiselt sellistes valdkondades nagu liitium ja haruldased muldmetallid. Ettepaneku eesmärk on tagada, et EL saaks hankida turvalise, mitmekesise, taskukohase ja jätkusuutliku pakkumise peamiste toorainete, sealhulgas haruldaste muldmetallide, liitiumi, koobalti, nikli ja räni jne jaoks.
Arusaadavalt sõltub EL Hiinast eriti haruldaste muldmetallide ja liitiumivarude osas. Ligi 90 protsenti haruldastest muldmetallidest ja 60 protsenti liitiumist töödeldakse Hiinas. ELi tuvastatud 30 peamise tooraine hulgas on kaks kolmandikku Hiinast peamine eksportija.
Päikeseenergia valdkonnas ei ole EL fotogalvaanilise tooraine importi piiranud. EL teatas ka, et mõned tööstusahela varased etapid, sealhulgas räni valuplokid ja räniplaadid, sõltuvad jätkuvalt Hiina impordist, mis moodustab enam kui 90 protsenti.
Isegi ettepanekus on päikeseenergia "vastutustundlik", öeldes, et 2030. aastaks on EL-i päikesemoodulite tootmisvõimsus piisav, et rahuldada vähemalt 40 protsenti REPowerEU ja Green Conventioni algatuste aastasest oodatavast nõudlusest, mis hõlmab 600 GW. päikeseenergia installeeritud võimsuse plaan.
Pole raske mõista, et selle seaduseelnõu EL-i väljakuulutamise eesmärk on vabaneda taastuvenergia tööstusahela välissõltuvusest ja tõhustada kohalikku taastuvenergia tootmist, meelitades taastuvenergia ettevõtteid sisse elama. see on ka võitluse eskalatsioon Ameerika Ühendriikidega taastuvenergia pärast.
Eskalatsioon võitluses USA taastuvenergia eest
Pärast seda, kui Valge Maja eelmise aasta teisel poolel välja kuulutas "inflatsiooni vähendamise seaduse", on Euroopa ja USA alustanud rida toetussõdasid taastuvenergiaettevõtete sisenemiseks. Euroopa riigid usuvad, et USA "inflatsiooni vähendamise seaduse" väljakuulutamine röövis Euroopa taastuvenergia ettevõtteid, väites, et USA on kasutanud suuri toetusi, et ärgitada Euroopa taastuvenergia ettevõtteid oma tööstuskette USA-sse viima, nõrgestades Euroopa uue energia tootmist, ja töökohtade hävitamine Euroopas.
Seetõttu on Euroopa Liit alates eelmise aasta teisest poolest hoogustanud ka "rohelise subsiidiumi" plaani koostamist, et tegeleda Ameerika Ühendriikide "inflatsiooni vähendamise seadusega". "Energiasüsteemi digitaliseerimise" plaan meelitada taastuvenergia ettevõtteid elama, on karm vastasseis USA "inflatsiooni vähendamise seadusega" ja see eelnõu on kahe poole vahelise subsiidiumisõja järjekordne eskalatsioon.
Eelnõust näeme ka, et EL-i seaduseelnõu väljakuulutamise põhieesmärk on saavutada süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine ning mitmekesise rohelise energiavarustuse ja selle tarneahela loomine. Tegelikult on Euroopas erinevate subsiidiumide ja poliitikate toel mitu Hiina fotogalvaanilist, energiasalvestus- ja liitiumakudega tegelevat ettevõtet järjest läinud Euroopasse rahastamiseks ja noteerimiseks.