Hiljem sel aastal esitab Aafrika Liit kliimamuutuste osaliste konverentsi 27. istungjärgul (COP27) viieleheküljelise dokumendi, milles rõhutatakse piirkonnas vähese süsinikdioksiidiheitega nafta- ja gaasitööstuse arendamise eeliseid. Õitsev tööstus ei aita mitte ainult naftariikide majandust, vaid annab ka nafta- ja gaasiettevõtetele võimaluse arendada ja investeerida oma vähese süsinikdioksiidiheitega fossiilkütustesse ning ületada rohepöörde lõhe, kuna ülemaailmne nõudlus kasvab jätkuvalt. Samal ajal kiirendavad mõned Aafrika riigid oma tempot rohelise energia strateegiate väljatöötamisel ja taastuvenergiasse investeerimisel. Kuid see on alles Aafrika energiabuumi algus, sest selle tohutud taastuvad ressursid täiendavad seda veelgi.
2019. aastal tegi Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA) ettepaneku laiendada veelgi taastuvenergia kasutuselevõttu Aafrikas ja rõhutas, et piirkonnas on palju taastuvenergiat, öeldes, et Aafrikalt oodatakse taastuvenergia tulevases arengus juhtivat rolli. Taastuvenergia tarnete praegune halb usaldusväärsus Aafrikas on aga toonud kaasa ulatuslikud elektrikatkestused, nii et paljud riigid jäävad fossiilkütustest sõltuvaks, takistades energiaallikate jaotuse ja üldise majanduse arengut. Hiljutises IRENA aruandes märgiti, et "mandri biomassi, geotermilise, hüdro-, päikese- ja tuuleenergia rohkus võib kiiresti muuta praegust olukorda Aafrikas".
Raporti koostamise ajal ei olnud 600 miljonil inimesel Aafrikas ehk umbes 48 protsendil kogu Aafrika elanikkonnast juurdepääsu energiale. Kuid IRENA ütleb, et puhas energia suudab 2030. aastaks rahuldada umbes veerandi Aafrika energiavajadusest. See nõuab suuremaid iga-aastaseid investeeringuid umbes 70 miljardi dollarini, et suurendada taastuvelektrit 42 kilovatilt 310 kilovatini, et rahuldada pool piirkonna elektrivajadusest.
Mitmed Aafrika riigid, sealhulgas Egiptus, Etioopia, Keenia, Maroko ja Lõuna-Aafrika, on välja töötanud strateegiad ja eesmärgid taastuvenergia arendamise toetamiseks; mitmed väiksemad riigid on seadnud ka rohelise energia eesmärgid; investeeringud päikeseenergiasse kogu Aafrika piirkonnas on samuti oluliselt suurenenud. 2021. aastal ütles Aafrika Arengupanga (AfDB) taastuvenergia ja energiatõhususe direktori kohusetäitja Daniel-Alexander Schroth: "Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia on nüüd odavaim mõistliku võimaluse vorm võimsuse suurendamiseks."
Aastatel 2019–2020 suurenes Aafrika päikese- ja tuuleenergia võimsus vastavalt 11% ja 13%. Samal perioodil suurenes hüdroenergia võimsus 25%. PricewaterhouseCoopers on teatanud, et aastatel 2013–2020 on Aafrika installeeritud taastuvenergia koguvõimsus kasvanud 24 GW võrra ja eeldatavasti suureneb see 180 miljonilt džaulilt 2020. aastal 2,73 miljardi džaulini 2050. aastaks. . Lisaks usub PwC, et Aafrika vajab vähemalt 2,8 triljonit dollarit, et saavutada sajandi keskpaigaks süsinikdioksiidi netonullheide.
PwC andmetel on Aafrikal potentsiaali arendada 59 teravatti tuuleenergia võimsust. Praegu arendatav tuuleenergia võimsus moodustab vaid 0,01%, 2021. aastal oli installeeritud võimsus 6 491 MW ja ehitamisel 1 321 MW. Aafrikas on 9,604 MW päikeseenergia võimsust, 7,158 MW on ehitamisel, suurimad päikeseprojektid on Lõuna-Aafrikas, Egiptuses ja Alžeerias. Eeldatakse, et bioenergia moodustab 2050. aastaks ligikaudu 10% Aafrika taastuvenergia tarnetest. Hüdroenergia on samuti alakasutatud, töös on vaid 11% odavast elektrist, millel on suur potentsiaal geotermilise energia arendamiseks. Mis puutub tuumaenergiasse, siis Lõuna-Aafrika on ainus riik Aafrika mandril, kus on kaubanduslik tuumaelektrijaam.
Tugeva taastuvenergiasektori ülesehitamiseks vajab Aafrika aga rahvusvahelise üldsuse toetust, eriti rahastamise osas. Käesoleva aasta alguses korraldas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) Pariisis ürituse, kus ministrid ja sidusrühmad kogu maailmast leppisid kokku, et "endiselt on vaja tugevdada rahvusvahelisi meetmeid, et kõrvaldada olemasolevad takistused puhtasse energiasse investeerimisel, ning see omakorda hõlbustab kapitali kasutamist kogu mandril".
Välisinvesteeringud taastuvenergiasse Aafrikas juba suurenevad. Näiteks on USA investorid ühendanud jõud USA Rahvusvahelise Arengu Agentuuri (USAID) ja Prosper Africaga, et uurida taastuvenergia rohelise energia potentsiaali Aafrikas. See on osa USA valitsuse algatusest suurendada kaubandust ja investeeringuid Aafrika riikide ja Ameerika Ühendriikide vahel. COP 26-l lubasid mõned maailma rikkaimad riigid eraldada Lõuna-Aafrikale 8,5 miljardit dollarit kliimatoetusi ja sooduslaene. Lisaks vajab EL rohkem erainvesteeringuid, et piirata söe- ja naftatootmist ning arendada taastuvenergia sektorit.
Lisaks teatas Briti ettevõte TuNur, et investeerib 1,5 miljardit dollarit 500-megavatise päikeseelektrijaama ehitamisse Tuneesias, Põhja-Aafrikas. Samal ajal kavatseb Briti valitsuse finantsarengu haru British International Investment Corporation (BII) investeerida järgmise viie aasta jooksul Aafrikasse 6 miljardit dollarit, peamiselt taastuvenergiasse ja digitaalsesse taristusse. BII tegevjuht Nick O'Donohoe ütles: "Oleme olnud märkimisväärne investor Aafrika energiasektoris, esialgu fossiilkütuste energias ja viimase kolme-nelja aasta jooksul peaaegu täielikult taastuvenergias."
Kokkuvõtteks võib öelda, et lisaks oma tohutule vähese süsinikdioksiidiheitega nafta- ja gaasipotentsiaalile võiks Aafrika piirkonnast saada ka taastuvenergia jõujaam. Kuna aga taristu ja taastuvenergia arendamise riiklik rahastamine on piiratud, peab rahvusvaheline üldsus suunama energiainvesteeringud piirkonda, et ehitada üles tugev taastuvenergiasektor ja aidata kaasa ülemaailmsele netonullenergia arengule.