16. märtsil kuulutas Euroopa Komisjon välja seadusandlikud ettepanekud Net Zero Industry Act ja Key Raw Materials Act kohta, lootes edendada ELi tööstuse vähese CO2-heitega arengut, tugevdada kohalikke tarneahelaid ja võimaldada EL-il olla rohelise tööstuse juht. revolutsioon.
Alates kohalike tööstuskettide toetamisest kuni peamiste toorainete kaitsmiseni – need kaks seaduseelnõu ei ole mitte ainult vastus USA inflatsiooni vähendamise seadusele, vaid ka kavandatava ELi rohelise uue kursi tööstuskava põhielemendid.
Mis on kahe seaduseelnõu põhisisu? Mis on sissejuhatuse taust? Millist mõju avaldab see seotud tööstusharudele Hiinas? Need küsimused väärivad lähemat vaatlust.
Rõhk kohalikul tootmisvõimsusel
Sisu vaatenurgast keskendub "Net Zero Industry Act" ELi nullpuhastustööstuse kohaliku tootmisvõimsuse parandamisele ja "kriitiliste toorainete seadus" keskendub ELi nullpuhastustööstuse peamiste tööstusharude tagamisele, digitööstusele. tehnoloogia, kaitsetööstus, kosmosetehnoloogia ja muud strateegilised sektorid. Tooraine tarnimine on kindel.
Praegu imporditakse kolmandik ELi elektrisõidukitest, akudest ja enamikust fotogalvaanilistest moodulitest väljaspool ELi asuvatest riikidest, millest enamik pärineb Hiinast. Viimase kahe aasta jooksul on ELi algselt soodsates tööstusharudes, nagu ventilaatoriseadmed ja soojuspumbad, olnud probleeme, nagu konkurentsivõime langus ja tehnoloogiliste lünkade vähenemine.
Seetõttu püütakse Net Zero Industries Actiga suurendada puhaste tehnoloogiate tootmist ELis, et lahendada ülaltoodud probleemid ja tagada, et need tööstusharud on puhtale energiale üleminekuks piisavalt ette valmistatud. EL plaanib, et aastaks 2030 peaks kohalik (strateegiline) süsinikuvaba tehnoloogia tootmisvõimsus suutma rahuldada 40 protsenti EL-i vajadustest.
Peamised süsinikuvaba tehnoloogiad, mis sisalduvad Net Zero Industry Actis, on järgmised: fotogalvaanika ja päikesesoojusenergia, maismaa- ja avamere tuuleenergia tehnoloogiad, akud ja energiasalvestid, soojuspumbad ja geotermiline energia, vesiniku elektrolüsaatorid ja kütuseelemendid, biogaas, biometaan, süsiniku kogumine ja salvestustehnoloogiad (CCS) ja võrgutehnoloogiad. Eelnõusse kaasamine tähendab, et need tehnoloogiad võivad saada poliitikatasandi toetust, samuti rahalist ja rahalist toetust, nagu subsiidiumid, rahastamine ja finantstagatised.
Teises võtmetooraineseaduses tehakse ettepanek, et EL peaks saavutama 2030. aastaks üle 10 protsendi strateegilise tooraine aastatarbimisest kohapeal, rohkem kui 40 protsenti kohalikust töötlemisest ja rohkem kui 15 protsenti kohalikust ringlussevõtust. Iga strateegiline tooraine pärit Ühe importiva riigi osakaal ei tohi ületada 65 protsenti ELi aastatarbimisest.
Arve sisaldab 34 põhitoorainet, millest enamik on maavarad. Neid tooraineid peetakse ELi majanduse jaoks strateegilise tähtsusega ja nendega kaasnevad suured tarneahela riskid. Eelnõu kohaselt tegeleb Euroopa Komisjon sõltuvustega tegelemisel materjaliallikate mitmekesistamisega.
Põhiliste toorainete hulgas, millele eelnõu keskendub, on liitium, koobalt ja nikkel liitiumakude tootmise põhitoorained ning haruldasi muldmetallisid nimetatakse tööstuslikeks vitamiinideks, millel on suurepärased magnetilised, optilised ja elektrilised omadused ning mida saab kasutada kosmosetööstuses. , riigikaitse, tuuleenergia ja uued energiasõidukid. ja muud valdkonnad.
Seadusandliku ettepaneku käivitamisel juhtis ELi pressiesindaja tähelepanu mõne tooraine tarnimise olukorrale. 63 protsenti maailma koobaltist kaevandatakse Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja seejärel rafineeritakse Hiinas; 97 protsenti ELi magneesiumivarudest tuleb Hiinast; 100 protsenti kogu maailmas püsimagnetites kasutatavatest haruldastest muldmetallidest on rafineeritud Hiinas; 71 protsenti ELi plaatinarühma metallide tarnimisest Lõuna-Aafrikast; 98 protsenti ELi boraadi tarnetest pärineb Türgist.
Eelnõus väidetakse, et EL sõltub peamiste toorainete osas väga paljudest kolmandatest riikidest. Koos globaalse majanduse üleminekuga digitaalsele ja rohelisele majandusele on ülemaailmne nõudlus nende peamiste toorainete järele suurenenud, aidates veelgi kaasa ELi tarneahelate haavatavusele.
Lisaks impordi piiramisele lihtsustab eelnõu ka ELi peamiste tooraineprojektide litsentsimise protsessi. Eelnõuga tehakse ettepanek, et Euroopa Liit saaks nimetada teatud uute kaevanduste ja töötlemistehase projekte strateegilisteks projektideks. Strateegilised kaevandusprojektid saavad litsentsi 24 kuu jooksul ja töötlemisrajatised hiljemalt 12 kuu jooksul.
Lisaks tugevdab Euroopa Komisjon võtmetooraine läbimurdetehnoloogiate arendamist, sealhulgas laiaulatuslike oskuste partnerluste loomist võtmetoorme jaoks, reservide loomist kohtades, kus tarne on ohus, toorainekolledžite loomist ning peamiste toorainete tarneahelate tööjõu tugevdamine oskuste parandamine.
Milline on "inflatsiooni vähendamise seaduse" mõju Hiinale?
2022. aasta augustis kuulutasid Ameerika Ühendriigid välja inflatsiooni vähendamise seaduse, mis pakub rohelisele tehnoloogiale toetusi ja maksusoodustusi 369 miljardi USA dollari väärtuses. Eelnõu on USA ajaloo kõige olulisem kliimaseadus, mis toob kaasa palju investeeringuid USA tootmisse. Eelnõu vastuvõtmisele järgnenud nädalate jooksul on mõned ettevõtted teatanud kokku umbes 28 miljardi dollari suurusest uutest investeeringutest USA-s elektrisõidukite, akude ja päikeseenergia tootmisesse.
EL usub, et eelnõu kujutab endast ELi elektrisõidukite, akude, taastuvenergia ja energiamahukate tööstusharude diskrimineerimist ning avaldab negatiivset mõju Euroopa tööstuste konkurentsivõimele ja investeerimisotsustele.
Erinevate Euroopa tööstusliitude ja ettevõtete survel otsustas Euroopa Komisjon võtta meetmeid USA inflatsioonikärbeseaduse vastu kaitsmiseks.
Eeltoodud meetmete kavatsusest otsustades on need kaks eelnõud ühelt poolt toetavad madala süsinikusisaldusega tööstusharusid Euroopas ning teiselt poolt tagavad toorainega varustatuse tööstusahela lähtekohas ning tagavad seotud tööstusharude jätkusuutlik areng.
See aga tähendab ka seda, et EL on kehtestanud süsinikdioksiidivaba tööstusega seotud seadmete ja põhitoormaterjalide impordile piirmäärad, vähendades impordinõudlust ja samal ajal tihendades piiratud juurdekasvuga konkurentsi ülemaailmsete võtmeressursside pärast.
Praegu on Hiina oluline tuuleturbiiniseadmete, fotogalvaaniliste seadmete, liitiumakude ja peamiste toorainete eksportija maailmas. Neto-null-tööstuse valdkonnas pärineb üle 90 protsendi EL-i fotogalvaanilistest plaatidest ja komponentidest ning üle 25 protsendi elektrisõidukitest ja akudest Hiinast. Peamiste toorainete vallas pärineb 97 protsenti EL-i magneesiumist ja 100 protsenti püsimagnetites kasutatavatest haruldastest muldmetallidest Hiinast.
Kui need kaks seaduseelnõu ellu viiakse, võivad need mõjutada seotud toodete eksporti Hiinast. Teisest küljest võivad mõned Hiina ettevõtted, kellel on tehnoloogilised eelised null-netotööstuses ja võtmetooraines, investeerida otse Euroopasse.
Mõned uurijad juhtisid aga tähelepanu sellele, et sarnaselt "inflatsiooni vähendamise seaduse" probleemidega rikub kahe seaduseelnõu kaubanduse protektsionism ja mõned subsiidiumimeetmed Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaubanduse mittediskrimineerimise reegleid. Euroopa mõttekoja Bruegel teadlased kirjutasid, et kaks kavandit ulatuvad 1960. aastate ebaõnnestunud tööstuse taaselustamise plaani perioodi.
"EL seisab silmitsi geopoliitiliste väljakutsetega ja peaks kiirendama oma rohelist üleminekut, mis võib õigustada mõnda ebatavalist ELi poliitikat, nagu subsiidiumid ja konkurentsi soodustav tööstuspoliitika. Kuid need tegurid ei saa õigustada otsest protektsionismi ja valitsuse sekkumist."
Varem, kui USA kuulutas välja inflatsiooni vähendamise seaduse, süüdistasid EL-i poliitikud ja Euroopa Komisjoni kõrged ametnikud Ühendriike selle tegevuses, arvates, et seadusega antakse riiklikke toetusi ettevõtetele, kes tegelevad tootmistegevusega Ameerika Ühendriikides, mis kahjustanud Euroopa ettevõtteid. huvide ja WTO eeskirjade eiramise.
ELi rahandusministrid ütlesid kohtumisel, et inflatsiooni vähendamise seaduses sätestatud toetused diskrimineerivad ELi auto-, taastuvenergia-, aku- ja energiamahukaid tööstusi ning avaldavad märkimisväärset mõju ELi tööstuse konkurentsivõimele ja investeerimisotsustele. USA eirab EL-i muret selle eelnõu pärast, mistõttu EL võtab tõenäoliselt vastavaid vastumeetmeid.
Pärast kahe eelnõu esitamist on need äratanud paljude erakondade vastuseisu. Lisaks Euroopa mõttekoja Bruegeli kriitikale EL-i riigi sekkumise kohta kirjutas ka Ameerika meedia Politico reporter artikli, kus tõi välja, et konkureerimiseks Hiina ja USA-ga vähese CO2-heitega tööstuses kaotas EL vabakaubanduse põhimõtet ja panna ELi ametnikele uus silt. Lõpetage kivisöe põletamine ja minge põletamise põhimõtetele."
Praeguseks on need kaks eelnõud esitatud Euroopa Parlamendile ja EL-i liikmesriikidele. Lõplikke seadusandlikke tulemusi peavad veel Euroopa Parlament ja erinevad riigid arutama ning eelnõude sisus on veel suuri muudatusi.