Seoses sanktsioonide edasise eskaleerumisega ning Euroopa ja Venemaa vaheliste sanktsioonidevastastega{0}} peab Venemaa nafta- ja gaasiressurssidest väga sõltuv Saksamaa leidma paremaid energiaalternatiive. Äsja üle 100 päeva võimul olnud uus Saksamaa valitsus pakkus kolmapäeval välja ulatusliku energiapoliitika reformikava, et kiirendada taastuvenergia ehitamist ja vabaneda suurest sõltuvusest fossiilkütuste impordist, mida tuntakse kui "Saksamaa energiat". aastakümnete suurim energiaallikas". Poliitikareform".
600-leheküljeline "Lihavõttepakett" viib tuule- ja päikeseenergia arendamise "täiesti uuele tasemele" ning deklareerib, et taastuvenergia kasutuselevõtt on "ülekaalukas avalik huvi". Samuti on uue seaduseelnõuga kavas vabastada uusi maid rohelise elektri tootmiseks, kiirendada lubade andmist ning oluliselt suurendada tuule- ja päikeseenergia võimsust, et saavutada 2035. aastaks ligi 100 protsenti taastuvenergiaga varustatust.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles, et "lihavõttepaketiga" näitasime, mida kavatseme teha. Nüüd rohkem kui kunagi varem vajame sõltumatust fossiilsete ressursside kasutamisest. See on meie ülesanne. "
Reformi keskmes on taastuvenergia seadus (EEG), 22-aasta-vanune seadus, mis on suurendanud taastuvenergia osakaalu Saksamaal peaaegu 45 protsendini. Uues eelnõus on taastuvenergiale välja pakutud suurem võimsuseesmärk ehk taastuvenergia osakaal jõuab 2030. aastaks 80 protsendini (umbes 600 teravatt-tundi) ja 2035. aastaks 100 protsendini.
Samas pakutakse uues eelnõus välja konkreetsed eesmärgid vastavalt tuuleenergia ja päikeseenergia arendamiseks. Aastaks 2030 peaks maismaatuuleenergia installeeritud võimsus jõudma 115GW-ni. Avamere tuul peab samuti tõusma 2030. aastaks vähemalt 30 GW-ni, 2035. aastaks 40 GW ja 2045. aastaks 70 GW-ni.
Päikeseenergia eesmärk on veelgi ambitsioonikam: järgmise kümnendi jooksul peaaegu neljakordistada olemasolevat võimsust 215 GW-ni. 2026. aastaks jõuavad päikeseelektrijaamade võimsus 22 GW aastas ja 2030. aastaks 215 GW. Lisaks soovib valitsus lihtsustada planeerimis- ja heakskiitmisprotsessi, et jätkata võrgu laiendamist.
Arvestades Ukraina sõda ja tungivat vajadust vabaneda imporditud fossiilkütustest, tõstis Saksamaa valitsus oma eesmärki uuesti võrreldes esimese ettepanekuga, mis esitati 2022. aasta veebruaris.
Praeguse pika heakskiitmisprotsessi ja ajakava juures ei ole aga uute eesmärkide saavutamine lihtne. Võttes näiteks tuuleenergia, on Saksamaal praegu paigaldatud maatuuleenergiat umbes 56,2 GW ja avamere tuuleenergiat 7,7 GW. Uus maismaatuuleeesmärk näeb ette 10 GW aastas paigaldamist alates 2025. aastast. Selle saavutamiseks lihtsustab uus valitsus lubade andmise protsessi, suurendab pakkumiste mahtu ning kiirendab võrgu- ja ülekandeinfrastruktuuri ehitamist.
Saksa tuuleenergia assotsiatsioon BWE hoiatas, et valitsus peab nüüd täitma oma kohustused seaduste ja energiaprogrammide läbivaatamisel tulevikus. Tagamaks, et neid ambitsioonikaid kasvustsenaariume ei takistaks pikad planeerimisprotsessid ja ebakõlad teiste kaitstavate eesmärkidega, on valitsus kehtestanud põhimõtte, et taastuvenergia kasutamine on ülekaalukas avalik huvi. Föderaalvalitsus kavatseb sel suvel kasutusele võtta täiendava seadusandliku paketi, et kõrvaldada maismaatuule takistused.
Saksamaa majandusminister Robert Habeck tunnistas ülesande tohutut suurust. "Vene-Ukraina konflikt on süvenevat kliimakriisi süvendanud ning plaani vastuvõtmine ja taastuvenergia laiendamine on nüüd kiireloomulisemad, mis toob esile fossiilkütuste impordisõltuvusest tuleneva ohu Saksamaa energia- ja majandusjulgeolekule. Saksamaa võib tekkida vajadus kasutada rohkem omakasvatatud kivisütt, et täita Venemaa väiksemast energiaimpordist tingitud lühiajalist tühimikku-. Siiski on valitsus suutnud viimastel kuudel oluliselt vähendada Venemaa kivisöe, nafta ja gaasi oste ning plaanib see peatada. sel aastal importige Venemaalt naftat ja kivisütt ning lõpetage maagaasi import 2024. aasta keskel."
"Peame vähem kui kümne aastaga kolmekordistama taastuvenergia laienemise kiirust ja peaaegu kahekordistama taastuvenergia osakaalu elektri kogutarbimises." Harbeck ütles, et uus pakett sisaldab muude reformide eelnõude hulgas taastuvenergia seadust (EEG), avamere tuuleseadust, energiatööstuse seadust ja õigusakte ülekandevõrgu ehitamise kiirendamiseks. Täiendavad meetmed lepitakse kokku lähikuudel ning pakett esitatakse parlamendile ja see võidakse vastu võtta 2022. aasta esimesel poolel.