Alates Vene-Ukraina sõja puhkemisest on Saksamaa koheselt liitunud Venemaa-vastaste sanktsioonide ridadega, mis on otseselt viinud Venemaa ägeda kättemaksuni Saksamaale maagaasi tarnimise osas. Tänaseks on Venemaa ülepäeviti Saksamaale "gaasi katkestanud", pannes Saksamaa kibedasti kurtma. See, kuidas see talv üle elada, on Saksamaa valitsuse ja saksa rahva suur probleem.
Venemaa maagaas moodustab 55% Saksamaa kogunõudlusest. Kuigi Saksamaa võib importida maagaasi Lähis-Idast ja USA-st, läheb see neile maksma suuremaid kulutusi. See kulu on sakslaste silmis jätkusuutmatu. Sel juhul on Saksamaa sunnitud loobuma nn keskkonnakaitsekontseptsioonist ja alustama soojuselektrijaamade taaskäivitamist.
Berliini Saksa uudisteagentuuri teatel teatas Saksa energiaoperaator Unibo hiljuti, et taaskäivitab alates 29. augustist Lääne-Saksamaal Petershagenis asuva Heideni kivisöeelektrijaama ning selle esialgne tööaeg on eeldatavasti aprilli lõpuni. 2023. Pole kahtlust, et seda sammu kasutatakse Saksamaal sel talvel tekkinud energiapuuduse leevendamiseks.
Saksamaa kavatseb soojuselektrijaamad taaskäivitada, kuid see on tekitanud kodumaiste keskkonnakaitseorganisatsioonide ägedat vastuseisu. Saksamaa oli alguses üks keskkonnasõbralikumaid Euroopa riike, kuid nüüdseks on "langenud" soojuselektrijaamade taaskäivitamiseni. Selle vastu pole mitte ainult kodumaised organisatsioonid, vaid negatiivselt suhtuvad ka rahvusvahelised keskkonnaorganisatsioonid.
Lisaks kivisöel töötavale energiale on tuumaenergia stabiilne ja puhas energiaallikas. Seetõttu on paljud riigid pärast kivisöeenergiast loobumist keskendunud rohkem söeenergiale. Saksamaal on aga ka tuumajaamad, kuid Saksamaa plaanib 2022. aastal oma territooriumil tuumaelektrijaamad sulgeda ja tuumaenergiaressursside kasutamise täielikult lõpetada.
Tegelikult ei tundnud Saksamaa tuumaenergiat alguses nii vastu. Alates 1969. aastast on Saksamaa jõuliselt edendanud tuumaenergia arendamist oma riigis. 2011. aastaks oli Saksamaa ehitanud kokku 36 tuumareaktorit ja tuumaenergia andis 25% Saksamaa kogu elektritootmisest.
Algpõhjus oli 2011. aasta Jaapani maavärin ja Fukushima tuumaõnnetus, mis ehmatasid eurooplasi ja põhjustasid sakslaste usalduse tuumaenergia vastu langemise. Saksamaa tuumaenergiavastane meeleolu oli väga intensiivne. Kahe nädala jooksul pärast Jaapani tuumaõnnetust sulges Saksamaa järjest 8 tuumaelektrijaama. Järgnevatel päevadel on ka Saksamaa oma tuumaelektrijaamu puhastanud ja eemaldab need täielikult 2022. aastal.
Venemaa maagaasienergia asendamiseks otsib Saksamaa aktiivselt ka muid alternatiive. Saksamaa hüdroenergia areng on korras. Riigis on 5500 hüdroelektrijaama, kuid need kõik on väikesed hüdroelektrijaamad, mille võimsus on alla 1,000 kilovatti ja mis on peamiselt eraisikute ja väikeettevõtete käes.
Tuuleenergia tootmise vallas on Saksamaal samuti langus. Alates 2016. aastast on Saksamaa tuuleenergiatööstus kaotanud ligi 60,000 töökohta ning ka uute paigaldatud tuuleturbiinide arv on paljude aastate jooksul vähenenud.
Kui Saksamaa kohalik päikeseenergia on täielikult välja arendatud, võib see Saksa teadlaste sõnul anda suurel hulgal elektrilisa. Siiski ei ole asjad nii libedad, kui nad eeldasid. Saksamaa päikeseenergiatööstuse arengu teguriks on tööjõupuudus. Tööstuseksperdid ütlevad, et ainult Saksamaa fotogalvaanilise tööstuse praeguste laienemiseesmärkide saavutamiseks peab see lisama umbes 50000 töötajat, kuid neid töötajaid pole praegu kusagil näha. Vähe sellest, tipptasemel andeid napib.
Ja nad leidsid, et Hiina on suurim päikeseenergia tarnija ja Hiina on ülemaailmne liider nii tootmisvõimsuse kui ka tehnoloogia osas. ELi dokumendid näitavad, et 2025. aastaks peaksid kõik uued ja olemasolevad hooned, mille energiatarbimise tase on D ja kõrgem, olema varustatud katusel asuvate fotogalvaaniliste seadmetega. Hiina on katusel asuvate fotogalvaaniliste elementide peamine eksportija ja loomulikult saab temast ELi fotogalvaaniliste elementide ehitamise prioriteetne valik. 90% Ühendkuningriigi katusel olevatest fotogalvaanilistest toodetest on pärit Hiinast ja isegi 95% päikesepaneelidest on valmistatud Hiinas.
Fotogalvaanilise energia tootmise osas on Hiina fotogalvaaniline tööstus maailmas juhtival kohal. Globaalse energia ümberkujundamise kontekstis on Hiina fotogalvaanilisest tööstusest saanud selle selgroog ja see mängib olulist rolli ka energiavarustuses. Praegu on Hiina fotogalvaanilisel tööstusel maailma kõige terviklikum tarneahel, alates ränimaterjalidest kuni komponentideni ja lõpetades fotogalvaaniliste toodetega. 2021. aasta lõpu seisuga moodustas Hiina polüräni, komponentide, elementide ja räniplaatide tootmine üle 70% maailma toodangust.
Sel ajal tundis Saksa meedia sügavat muret Vene-Ukraina sõja põhjustatud energiakriisi pärast. Ühelt poolt olid nad mures, et Saksamaa sõltuvust Venemaa energiast ei suudeta kaotada, teisalt oli nende sõltuvus Hiina päikesetööstusest asendamatu. Nad uskusid, et Saksamaa ei saa Hiinat kaotada.
Teisisõnu, kui Saksamaa soovib arendada päikeseenergiat alternatiivse energiaallikana, ei saa ta ilma Hiinata hakkama. Kuid tegelikkus ei ole optimistlik. USA hakkas Trumpi ajastul sundima EL-i Hiinat boikoteerima. Saksamaa ühinemine Hiina vastu tehnoloogilise piiramisega tähendab rea meetmete võtmist Hiina ettevõtete tehnoloogiaäri piiramiseks Saksamaal. Need meetmed hõlmavad Hiina ettevõtete järelevalve ja ülevaatamise tugevdamist, Hiina ettevõtete sisenemise piiramist Saksamaa olulistesse piirkondadesse ning Hiina ettevõtete intellektuaalomandi kaitse tugevdamist Saksamaal.
Sel juhul vajab Saksamaa Hiinat, et jätkata kvaliteetsete toodete pakkumist, kuid ta soovib Hiinat igast küljest piirata. See on kahtlemata väga vastuoluline olukord. Ja tegelikkus on palju tõsisem, kui ette kujutati.
Saksa energiaekspert Aleksander Lahr ütles, et Venemaa-Ukraina konflikti jätkudes on EL kehtestanud Venemaale mitu sanktsioonivooru. Sanktsioonide vastureaktsiooni tõttu süveneb Euroopa energiakriis veelgi; selle asemel lõikavad sellest kasu USA. Tänaseks on Ameerika Ühendriikide mõju Euroopas veelgi laienenud ning Euroopa sõltub üha enam USAst nii majanduse, julgeoleku kui ka poliitilises valdkonnas.
Vähe sellest, kogu Lääs on langenud isetekkinud majanduslangusse ja kogu maailm on intensiivses ümberkujunemisetapis ning energiakriis on vaid osa sellest. USA juhitud provokatsiooni all on maailm sunnitud leeri, mis toetab või on vastu Euroopa ja USA hegemooniale. Kuid on ilmne, et Lääs pole sellest mingit kasu saanud. Kui läänel puudub kindlustunne ja ta ei suuda lõpuks seda raskust ületada või langeb selle tagajärjel majanduslangusse, on see tema enda süü.