Kreekat on õnnistatud ainulaadsete valgustusressurssidega ja see on riik, kus fotogalvaanilise elektritootmise osakaal on kõrgeim Euroopas. Viimastel aastatel on Kreeka valitsus aktiivselt edendanud fotogalvaanilist tehnoloogiat, muutes selle võtmejõuks uute energiasüsteemide väljatöötamise kiirendamisel. Selle aasta veebruaris Kreeka fotogalvaaniliste ettevõtete assotsiatsiooni (Helapco) avaldatud andmeanalüüsi kohaselt jõuab Kreeka uus installeeritud fotogalvaaniline võimsus 2023. aastal 1,59 GW-ni, mis teeb aasta rekordi ja moodustab 74% selle aasta uutest uutest energiaallikatest. Praegu ulatub Kreeka riiklik fotogalvaaniline installeeritud võimsus 7,1 GW-ni, mis katab 18,4% riigi elektrivajadusest.
Väärib märkimist, et Kreeka fotogalvaanilise elektritootmise tulemused on Euroopas ja isegi maailmas silmapaistvad. Eelmisel aastal moodustas Kreeka fotogalvaaniline elektritootmine 18,4% kodumaisest elektritootmisest, olles Euroopas esikohal, ületades tunduvalt ELi keskmist (8,6%) ja maailma keskmist (5,4%). 2023. aasta lõpu seisuga on üle Kreeka paigaldatud 72 500 erineva spetsifikatsiooni ja tehnoloogiaga fotogalvaanilist elektritootmisseadet ning see arv kasvab endiselt kiiresti. Lisaks on fotogalvaanilisest tehnoloogiast saanud üks odavaimaid energiatootmistehnoloogiaid, kusjuures fotogalvaaniliste moodulite hind on alates 2009. aastast langenud 90%.
Valitsuse tugeval toel on fotogalvaanilise tehnoloogia kiire areng Kreekas saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Ainuüksi eelmisel aastal ulatusid investeeringud uutesse fotogalvaanilistesse projektidesse Kreekas 1,11 miljardi euroni, mis on 11% rohkem kui aasta varem, lisades riigile 15,{6}} töökohta. Samal ajal on Kreeka käivitanud ka Vahemere idaosa suurima päikeseelektrijaama ehitusprojekti, mille koguinvesteering on 130 miljonit eurot. Elektrijaam suudab aastas vähendada rohkem kui 300 000 tonni süsinikdioksiidi heitkoguseid. Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis ütles uue rajatise avamistseremoonial, et Kreeka on pühendunud taastuvenergia liidriks tõusmisele.
Lisaks propageerib Kreeka aktiivselt ka päikeseenergia sisenemist tavainimeste kodudesse. Alates 2023. aasta maist käivitab Kreeka energeetikaministeerium katusepealse fotogalvaanilise toetusprojekti. Kvalifitseeritud linnaelanikud või põllumehed saavad taotleda veebis, kogutoetuse summaga 238 miljonit eurot. Projekti eesmärk on vähendada elektritarbijate patareide maksumust ja fotogalvaanilise süsteemi paigalduskulusid, anda elanikele autonoomia elektri kasutamisel ning realiseerida rohelise energia tootmine ja salvestamine. Programmi taotleja saab paigaldada fotogalvaanilisi paigaldisi hoonete katustele, varikatustele, terrassidele, fassaadidele, varikatustele ja pergolatele, aga ka põllumaale ja -territooriumile.
Kreeka fotogalvaanilise elektritootmisettevõtted tegelevad samuti pidevalt tehnoloogiate uuendustega. Näiteks Kreeka päikesemooduleid tootev ettevõte Brite Solar arendab fotogalvaanilisi kasvuhooneid ja bifacial paneele, mida saab kasutada põllumajanduses. See uus tehnoloogia ühendab klaasist kattematerjalid ränipõhiste päikesepatareidega, et mitte ainult parandada energiatootmise ja energia salvestamise tõhusust, vaid ka kaitsta põllukultuure karmi ilma eest ja vähendada vee aurustumist.
Euroopa Liidu toel on Kreeka fotogalvaaniline projekt teinud olulisi edusamme. 2024. aasta aprillis kiitis EL heaks 1 miljardi euro suuruse riigiabi andmise Kreekale 813 MW kumulatiivse võimsusega päikeseprojektide ehitamiseks ja energiasalvestite toetamiseks. Raha kasutatakse kahe võtmeprojekti jaoks: Project Faethon ja Project Seli. Esimene ehitab kaks fotogalvaanilist elektrijaama ja kaks integreeritud sulasoola energiasalvestusseadet, et pakkuda raseerimise tippteenuseid; viimane ehitab fotogalvaanilise elektrijaama ja liitiumioonaku energiasalvestussüsteemi, et optimeerida energiatootmist ja tagada võrgu stabiilsus.
Vastavalt 2023. aastal välja kuulutatud muudetud riiklikule energia- ja kliimakavale (NECP) on Kreeka pakkunud välja ambitsioonikad taastuvenergia arendamise eesmärgid. Ta kavatseb suurendada kumulatiivset taastuvenergia võimsust 23,5 GW-ni aastaks 2030 ja 71,7 GW-ni aastaks 2050. Nende hulgas annab päikeseenergia suurima osa installeeritud võimsusest, ulatudes 2030. aastaks 14,1 GW-ni ja 2050. aastaks 34,5 GW-ni.