Indoneesia valitsus on välja andnud tervikliku investeerimis- ja poliitikakava (CIPP) projekti, milles sätestatakse Indoneesia süsinikdioksiidiheite vähendamise algatused aastani 2050, mis hõlmavad eesmärke saavutada sajandi keskpaigaks nullheite tase ja laiendada paigaldatud fotogalvaanilist võimsust 264,6 GW-ni. .
CIPP eelnõu on praegu avaliku kommenteerimise staadiumis tähtajaga 14. november. See on Indoneesia panus õiglase energia ümberkujundamise partnerluse (JETP) kava elluviimisse.
Eelmisel aastal nõustus Indoneesia valitsus G20 tippkohtumisel Indoneesias JETP plaaniga ja sai 20 miljardit USA dollarit, et toetada oma süsinikdioksiidi vähendamise eesmärke.
JETP on pakkunud välja terve rea plaane Indoneesia tulevase energiastruktuuri jaoks, sealhulgas saavutada 44% taastuvenergiast 2030. aastaks ning CIPP eelnõu on Indoneesia valitsuse esimene katse neid eesmärke saavutada.
Märkimisväärne päikeseenergia võimsus
CIPP eelnõu kõige pilkupüüdvam omadus on Indoneesia pühendumus päikeseenergiale, mis moodustab eeldatavasti rohkem Indoneesia installeeritud võimsust ja elektritootmist kui ükski teine energiaallikas. Valitsus seab eesmärgiks saavutada päikeseenergia installeeritud võimsus 2030. aastaks 29,3 GW ja 2050. aastaks 264,6 GW, mis moodustab enam kui poole Indoneesia installeeritud koguvõimsusest (518,8 GW).
See tuleneb suuresti Indoneesia tohutust päikeseenergia potentsiaalist. Valitsuse hinnangul ulatub Indoneesia päikeseenergia võimsus Indoneesias päikesepaiste hulga põhjal 3,3 TW-ni. See on kõigist taastuvatest energiaallikatest kõrgeim, teisel kohal on avamere tuuleenergia potentsiaal 94,2 GW.
Samuti on aruanne optimistlik ujuva PV potentsiaali suhtes Indoneesias. Selle aasta alguses teatasid Masdar ja PT Indonesia plaanist kolmekordistada 145 MW Ciratas ujuva fotogalvaanilise elektrijaama võimsust. Valitsuse hinnangul ulatub ainuüksi ujuva PV sektori võimsuspotentsiaal 28,4 GW-ni. Seetõttu on Indoneesial suur huvi uute ujuvate fotogalvaaniliste projektide väljatöötamise vastu.
Ülaltoodud diagramm näitab, kuidas Indoneesia valitsus eeldab, et päikeseenergia tootmine kasvab aasta-aastalt kuni 2050. aastani. Valitsus eeldab, et päikeseenergia tootmine ületab keskpaigas maagaasi, 2040. aastate alguses kivisöe ja kõik muud vormid energiat aastaks 2045.
Päikeseenergia kasvab eeldatavasti ühtlasemalt kui muud taastuvenergia liigid, näiteks tuul. Valitsus eeldab, et tuuleenergia kasv ühtlustub 2030. aastatel, samas kui geotermiline energia ei kasva tõenäoliselt pärast 2040. aastat. See jätkuv kasv on vastuolus ka ootustega vesinikkütuste kiirele, kuid hilisele kasvule ja maagaasi tootmise kõikumisele järgmistel aastakümnetel.
CIPP eelnõu autorid kirjutasid raportis: "JETP plaan omistab fotogalvaanilise päikeseenergia tootmisele suurt tähtsust kui teerajajat taastuvenergia arendamisel Indoneesias pärast 2030. aastat, realiseerides selle tohutu potentsiaali võrreldes teiste taastuvenergia lahendustega."
Päikeseenergia projekti kulud langevad
Kui valitsuse plaanid teoks saavad, läheb Indoneesia üle energiaallikatele, mis sõltuvad suuresti taastuvatest energiaallikatest. Aruandes tuuakse välja, et aastaks 2040 toodetakse "peaaegu kõik uued elektritootmisvõimsused" taastuvatest energiaallikatest, millest 45% uuest võimsusest moodustavad muutuv taastuvenergia allikad, näiteks päikeseenergia.
Nende ootuste täitmine nõuab märkimisväärseid investeeringuid, alustades eelmise aasta G20 tippkohtumisel tagatud rahastamisest. Sellest üksi aga ei piisa. Valitsus eeldab, et kumulatiivsed investeeringud geotermilise ja päikeseenergia sektoritesse ületavad 2040. aastaks 55 miljardit dollarit, et täita nende energiaallikate tohutut potentsiaali. Samal ajal ulatuvad investeeringud ülekande- ja jaotusvõrkudesse 50 miljardi dollarini.
Lisaks sisaldab CIPP ka neljafaasilist riikliku energiavõrgu laiendamise plaani, mis hakkab toimima etappide kaupa aastatel 2024–2030. Samal ajal plaanib CIPP kolmel korral laiendada olemasolevaid võrguosi, mis ei ole veel kindlaks määranud esialgne kasutuselevõtu kuupäev.