Robert Habeck on alates detsembrist juhtinud vastloodud föderaalset majandus- ja kliimakaitseministeeriumi (lühendatult BMW). Teisipäeval (11. jaanuaril) avaldas roheline poliitik oma"kliimakaitse bilansi" ja pani paika lähikuude plaanid."Alustame tõsise puudujäägiga. Varasemad kliimakaitsemeetmed olid kõigis sektorites ebapiisavad ning 2022. ja 2023. aasta kliimaeesmärgid jäävad eeldatavasti täitmata," ütles ta pressikonverentsil.
Uusi meetmeid rakendatakse kahe eraldiseisva õigusakti kaudu. Esiteks, mida Habeck nimetab" Lihavõttepakett" mis sisaldab sätteid, mida saab kiiresti rakendada, kehtestatakse eeldatavasti kevadel ja läheb parlamendis läbi suve alguses. Lisaks otsustavad Saksamaa parlamendi kaks haru – Bundestag ja Bundesrat –"suvepaketi" aasta teisel poolel. Habeck sihib riigiabi, mida on vaja selleks, et Euroopa Komisjon ratifitseeriks sel aastal kaks kliimakaitseseadust.
Saksamaa uue sotsiaaldemokraatide (SPD), roheliste ja vabaduspartei (FDP) valitsuskoalitsiooni keskmes on suurendada taastuvenergia osakaalu elektri kogutarbimises 2030. aastaks 80%-ni. See käib käsikäes kõrgemad eesmärgid fotogalvaanikale ja tuuleenergiale. Aastaks 2030 peaks PV installeeritud võimsus suurenema ligikaudu 140–200 GW võrra. Habecki' algbilansis on plaanis 2028. aastaks iga-aastast laienemist järk-järgult suurendada 20 GW-ni. See peaks jääma stabiilseks 20 GW tasemel aastaks 2029 ja 2030. Käesolevaks aastaks on ministeerium eeldanud vaid väike tõus umbes 7GW.
Minister soovib tagada päikeseenergia nõudluse jõulise kasvu Saksamaa taastuvenergia seaduse uue versiooni ehk nn EEG kaudu. Kevadel valmivas seadusemuudatuses määratakse trass suurematele hankemahtudele."Alates algusest peale väga ambitsioonikalt tasemel, tehnoloogiaspetsiifilised võimalused kasvavad jätkuvalt," ütles minister.
Kuid suurematest pakkumismahtudest üksi ei piisa, päikeseenergia tuleks avada" kaudu; laiaulatuslikud üksikmeetmed" mis hõlmavad pakkumistes praeguste pindalapiirangute tõstmist, et anda päikeseparkidele rohkem pinnast, järgides samas looduskaitsestandardeid. Samuti on valitsus nõustunud muutma PV-süsteemid uutes ärihoonetes kohustuslikuks, samas kui uutes elamutes soovib koalitsioon, et PV-süsteemid muutuksid reegliks.
Elektrihindade alandamine on ka uue föderaalvalitsuse jaoks kriitiline, eriti kütte- ja transpordisektori jõulisemaks elektrifitseerimiseks. Seetõttu tuleks tuleval aastal EEG lisatasu rahastada föderaaleelarvest, mitte enam tarbijate tasutud elektriarvetest. Valitsus loodab, et soojuspumbad ja elektriautod muutuvad atraktiivsemaks, millele peaks tõuke andma ka lihavõttepakett.