ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel avaldas hiljuti raporti, milles öeldakse, et aastatel 2010–2019 oli kasvuhoonegaaside maailma keskmine aastane heide ajaloo kõrgeim. Teadlased on hoiatanud, et ilma heitkoguste sügava vähendamiseta võivad globaalsed temperatuurid sajandi lõpuks tõusta 3,2 kraadi Celsiuse järgi, mistõttu ei ole võimalik piirata globaalset soojenemist 1,5 kraadini Celsiuse järgi kooskõlas 2015. aasta Pariisi kokkuleppega.
ÜRO peasekretär António Guterres ütles neljandal kohal, et hoida "punast joont" 1,5 kraadi Celsiuse järgi, peaksid valitsused energiapoliitika ümber hindama, vähendama fossiilkütuste kasutamist, parandama energiatõhusust ja kasutama puhtaid kütuseid. Guterres rõhutas, et kui heitkoguste vähendamise meetmeid ei võeta nii kiiresti kui võimalik, ujutab kliimasoojenemine üle paljud maailma suurlinnad ning toob kaasa ka "enneolematud kuumalained, tormid, laialdase veepuuduse ning miljonite loomade ja taimede väljasuremise". Tekivad äärmuslikud nähtused.
Raportis leitakse, et kliima soojenemise leevendamiseks peaksid riigid arendama päikese-, tuule- ja muid taastuvaid energiaallikaid. Aruandest selgub, et viimastel aastatel on taastuvenergia kasutuskulusid oluliselt vähendatud ning see on muutunud konkurentsivõimeliseks traditsiooniliste energiaallikatega, nagu kivisüsi ja maagaas, ning mõnikord on elektritootmise kulud veelgi madalamad. Päikesepaneelide ja tuuleturbiinide paigaldamise esialgsed kulud on aga suured, nii et mõned vaesed riigid on päikese- ja tuuleenergia kasutamisel endiselt maha jäänud. Raportis kutsutakse rikkaid riike üles aitama vaestel riikidel arendada taastuvenergiat ja edendada energiaalast üleminekut.
Samuti soovitatakse raportis riikidel suurendada oma jõupingutusi heitkoguste vähendamise tehnoloogiate teadus- ja arendustegevuses. Praegu on välja töötatud mõned uued tehnoloogiad. Mõned ettevõtted on leiutanud masinad, mis suudavad atmosfäärist süsinikdioksiidi absorbeerida, kuid mõned teadlased on väljendanud kahtlusi, kas tehnoloogia töötab kõrge kasutuskulu ja väikese reklaami ulatuse tõttu. Teine teadlane ütles, et väetamine läbi ookeani võib soodustada planktoni vohamist süsinikdioksiidi absorbeerimiseks. Meetod on osutunud tõhusaks, kuid teadlased ei ole kindlad, kas mõned vetikate organismid toovad mereökoloogiale kõrvaltoimeid.
Kui inimeste elustiili ja käitumise muutmiseks rakendatakse õiget poliitikat, infrastruktuuri ja tehnoloogiat, saab kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks vähendada 40–70%.