Ukraina kriis on avaldanud tõsist mõju ELi energiajulgeolekule. EL-i riikide energiavarustus sõltub suuresti Venemaast. Pärast Venemaa-Ukraina konflikti eskaleerumist olid Saksamaa ja teised EL-i riigid sunnitud peatama energiakoostööprojektid Venemaaga, nagu projekt "Nord Stream-2", mis suurendas veelgi Euroopa riikide sõltuvust Venemaa energiavarustusest. Ebakindlus.
Lisaks on konflikti jätkudes palju tähelepanu pälvinud ka Ukraina tuumarajatiste ohutus. Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur kutsus kiiresti kokku spetsiaalse direktorite nõukogu, et arutada Ukraina tuumarajatiste ohutust praeguses olukorras. Sel juhul on üheks peamiseks prioriteediks tõusnud ka tuumajaama töötajate ohutuse tagamine.
ELi jaoks on alternatiivsete energiaallikate leidmine kiireloomuline ülesanne. Siiski on energia ülemineku protsessis ebatõenäoline, et Euroopa riigid leiavad lühikese aja jooksul täiesti alternatiivseid energiavarusid. Seetõttu peab EL võtma energiakriisiga toimetulekuks aktiivsemaid meetmeid, sealhulgas tugevdama energiaalast koostööd teiste riikide ja piirkondadega, parandama energiatõhusust ja edendama taastuvenergia arengut.
Ukraina kriis kujutab endast tõsist väljakutset ELi energiajulgeolekule. EL peab võtma otsustavaid ja jõulisi meetmeid selle olukorra lahendamiseks, et tagada oma energiavarustuse kindlus ja stabiilsus. Seistes silmitsi Ukraina kriisist tingitud energiajulgeoleku probleemidega, peab EL võtma kiireloomulisi ja pikaajalisi meetmeid, et tagada oma energiavarustuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus.
Esiteks peaks EL tugevdama energiaalast koostööd teiste riikide ja piirkondadega, et leida alternatiivsed energiavarustuse allikad. See hõlmab energiaalase koostöö tugevdamist Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Kesk-Aasia ja teiste piirkondadega ning energia impordikanalite laiendamist. Samal ajal saab EL astuda dialoogi ka Venemaaga ning püüda taastada ja stabiliseerida energiakoostööd Venemaaga, lähtudes energiavarustuse kindluse tagamisest.
Teiseks peaks EL suurendama investeeringuid ning teadus- ja arendustegevust taastuvenergia valdkonnas ning edendama energia ümberkujundamist. Taastuvate energiaallikate, nagu päikeseenergia, tuuleenergia ja veeenergia, jõulise arendamisega saame vähendada sõltuvust fossiilenergiast, parandada energiakasutuse tõhusust ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, edendades seeläbi Euroopa energia säästvat arengut.
Lisaks peab EL tugevdama ka energiataristu ehitamist ning parandama energia salvestamise ja edastamise võimekust. See hõlmab rohkemate nafta- ja gaasitorustike, elektrivõrkude, energiasalvestite jms ehitamist, et tagada energiavarustuse stabiilsus ja usaldusväärsus.
Lõpuks peab EL tugevdama ka energiajärelevalvet ja riskijuhtimist ning looma usaldusväärse energiajulgeoleku mehhanismi. See hõlmab energiat reguleerivate asutuste suutlikkuse suurendamist, energiaturu reeglite ja reguleerimissüsteemide parandamist, energiavarustuse riskide varajase hoiatamise ja reageerimise võimekuse parandamist ning energiavarustuse kindluse ja stabiilsuse tagamist.
Lühidalt öeldes peab EL Ukraina kriisist tulenevate energiajulgeoleku väljakutsetega silmitsi seistes võtma kõikehõlmavaid meetmeid, et tagada oma energiavarustuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Tugevdades energiakoostööd, edendades energia ümberkujundamist, tugevdades energiainfrastruktuuri ehitamist ja parandades energiajulgeoleku mehhanisme, saab EL reageerida praegusele energiakriisile ja saavutada energia pikaajalise säästva arengu.