Agence France-Presse'i 11. oktoobril teatatud andmetel kutsus ÜRO tungivalt üles maailma "täielikku ümberkujundamist".energiasüsteem.
Maailm peab 2030. aastaks kahekordistama oma taastuvatest allikatest toodetud elektrivarustust, et vältida kliimamuutuste õõnestamist ülemaailmset energiajulgeolekut, teatas ÜRO teisipäeval.
ÜRO Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon rõhutas, et energiasektor ei ole mitte ainult peamine süsinikdioksiidi heitkoguste allikas, mis aitab kaasa kliimamuutustele, vaid on ka üha haavatavam soojeneva planeedi põhjustatud muutuste suhtes.
Maailma meteoroloogiaorganisatsioon hoiatas oma iga-aastases kliimateenuste olukorra aruandes, et üha sagedasemad äärmuslikud ilmastikunähtused, põuad, üleujutused ja meretaseme tõus -- kõik on seotud kliimamuutustega -- on muutnud energiavarustuse vähem usaldusväärseks. Aruandes märgiti näiteks jaanuaris Buenos Aireses, et kuumalained põhjustasid tohutuid elektrikatkestusi.
Maailma meteoroloogiaorganisatsioon teatas, et 2020. aastal sõltub 87 protsenti maailma soojus-, tuuma- ja hüdroelektrisüsteemidest toodetavast elektrist otseselt jahutusveest.
Üks kolmandik fossiilkütustel töötavatest elektrijaamadest asub aga veesurvega piirkondades, samas kui sellistes piirkondades asuvatest tuumaelektrijaamadest on 15 protsenti, mis peaks järgmise 20 aasta jooksul kasvama 25 protsendini.
Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni teatel asub 11 protsenti hüdroelektrijaamade tammidest ka suure veekoormusega piirkondades ning enam kui veerand olemasolevatest hüdroelektriprojektidest ja peaaegu sama palju kavandatud hüdroelektriprojektidest on piirkondades, kus praegu on mõõdukas veepuudus. väga puudulikele veelahkmetele.
Tuumaelektrijaamad asuvad sageli ka madalatel rannikualadel, muutes need meretaseme tõusu ja üleujutuste suhtes potentsiaalselt haavatavaks, öeldakse raportis.
"Aeg on meie vastu ja me oleme kliimamuutuste tunnistajaks. Peame täielikult muutma globaalset energiasüsteemi," rõhutas WMO peasekretär Petri Taalas.
Energiasektor ise on osa probleemist, märkis Taalas, kuna see tekitab umbes kolmveerand maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis muudavad kliimat.
"Üleminek puhtamale energiatootmisele... energiatõhususe parandamine on kriitilise tähtsusega," ütles ta.
Kuid ta hoiatas, et nullheide aastaks 2050 on võimalik ainult "järgmise kaheksa aasta jooksul vähese CO2-heitega elektrivarustuse kahekordistamisel".
Neto nullheide ehk süsinikuneutraalsus tähendab, et teatud aja jooksul tasakaalustatakse inimtegevusest tingitud süsihappegaasi emissioon süsinikdioksiidi eemaldamisega atmosfäärist globaalses mastaabis.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni aruanne rõhutab usaldusväärsete ilma-, vee- ja kliimateenuste kasvavat tähtsust, et tagada elektritaristu vastupidavus ja rahuldada kasvavat energianõudlust.
Taastuvenergiale üleminek aitab leevendada maailmas kasvavat veestressi, öeldakse raportis. Aruandes märgitakse, et päikese- ja tuuleenergia kasutavad palju vähem vett kui tavalised elektrijaamad.
Kuid see hoiatab, et riikide praegused kohustused süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks on 2015. aasta Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkide täitmisest kaugel.
Ülemaailmsed investeeringud taastuvenergiasse "peavad 2050. aastaks kolmekordistuma, et viia maailm nulljoonele," öeldakse raportis.
Aruandes kutsutakse konkreetselt üles investeerima Aafrikasse rohkem puhtasse energiasse. Mandril on juba praegu silmitsi tõsise põua ja muude kliimamuutuste tõsiste tagajärgedega. Viimase 20 aasta jooksul on Aafrika saanud vaid 2 protsenti puhta energia investeeringutest.
Kuna aga 60 protsenti planeedi parimatest päikesevarudest on Aafrikas, on sellel mandril potentsiaali olla päikeseenergia tootmises suur tegija, öeldakse raportis.
See nõuab aga märkimisväärseid investeeringuid. "Kaasaegse energia pakkumine kõigile aafriklastele nõuab iga-aastast 25 miljardi dollari suurust investeeringut," öeldakse raportis. See on ligikaudu 1 protsent kogu maailma energiainvesteeringutest täna.